18.10.2011

 Kindlasti mäletate, et loengutes on tihti teemaks tulnud Andrus Veerpalu juhtum, ning kuidas oleks suusaliit pidanud käituma. Siin teemakohane artikkel, mida arvab asjast suhtekorraldaja Raul Kalev:

• http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raul-kalev-kogu-suusaliidu-juhtkond-peab-tagasi-astuma.d?id=60038947

 Kui keegi juhtub seda lugema, siis ma küsiks Teie käest - kas nõustute, et suusaliidu juhtkond peaks terves koosseisus tagasi astuma?

Sotsiaalne kapital

Kuidas on lõbusam mängida bowlingut, kas üksi või seltskonnaga? Suurem osa meist vastaks kindlasti seltskonnaga, kuid Putnam arvab teisiti - inimesed tegelevad nüüd enda asjadega ja on kõvasti kinnisemad ja mitte nii suhtlemisvalmis kui võiksid. Tema uuring on näidanud, et inimeste sotsiaalne elu on märgatavalt kokku kuivanud ja seda tänu ÜLLATUS - ÜLLATUS - uuele meediale. Kuigi võiks arvata, et sotsiaalmeedia laiendab meie suhtlusringkonda ja üleüldist suhtlemist, siis uuringute tulemused on aga hoopiski teised. Nagu ütleb artikkel - inimesed on rohkem isoleeritud. Vähenenud on rahva arv, kes on seotud mõne klubi või rühmaga. Putnam usub, et inimestes on kadunud ühtsustunne. Me ei arva enam, et kuulume ühte kogukonda. Peale uue meedia pealetungi on Putnami arvates probleem ka tüüpilise peremudeli muutumises. Paljud elavad üksi ning ei kavatsegi kunagi järeltulijaid saada. Tõesti, ka see on põhjus, miks inimeste omavaheline suhtlus on napp.


Viimases loengus rääkisime me sotsiaalsest kapitalist. Selleks, et ühiskonda saadaks edu ning kõik inimesed saaksid kasu, on inimgruppidel vaja norme. Samuti peab inimeste vahel olema tugev usaldus ning harjumus üksteisega suhelda. Üks ühiskond on edukas juhul, kui inimgrupid saavad omavahel koostööd teha - nii kasvab ka üldine kasutegur. Putnam hõlmab oma artiklis nii isiklikke kui avalikke vaatenurki. Kui ühiskonnas on palju inimesi, kellel on häid tutvusi ning hea reputatsioon, siis on see väga positiivne. Sellised isikud on kasulikud nii iseendale kui ka teistele. Sina, kes sa omad raha ja võimu ning tutvuseid, saad teha häid tehinguid. Teiste jaoks võivad samuti sinu tegemised olla kasu toovad.
 Mulle väga meeldis ka joonis, mis on välja toodud Vilma Loama artiklis. Sotsiaalne kapital on kõrge, kui:

• ühiskonnas on inimestevaheline usaldus hea
• inimestes on olemas tahe teha koostööd teistega
• inimestel on olemas koostöö kogemus, ning see on olnud postiivne

 Kui eelnevad tegurid on olnud aga negatiivsed, siis on sotsiaalne kapital madal.

 Loama toob oma artiklis välja, et tavaliselt käsitletakse suhtekorraldusteooriaid organisatsioonikeskselt, kuid Putnam on suutnud selle vaatenurga muuta sügavamaks. Organisatsioonist väljaspool on suhtekorralduses tähtis ka kogukond. Ka mina nõustun sellega. Mitte ühtegi teemat ei saa võtta vaid ühe aspekti keskselt. Tuleb näha laiemalt.

 Kokkuvõtteks räägiks veel üldiselt blogimisest. Minu jaoks oli blogi kirjutamine täiesti tume maa - ma ei ole seda kunagi enne teinud. Tekkis pidevalt raskus enda kokku võtmisega. Minu jaoks kõige keerulisem on end n-ö lahti kirjutada, panna mõte jooksma. Aga nii nagu ka eelmises pikemas postituses, lõpetan ma vanasõnaga: harjutamine teeb meistriks!

"The public is the only critic whose opinion is worth anything at all."
Mark Twain

Suhete loomine, suhtlemine ning suhete hoidmine.

 Kujutage ette, et teil poleks ühtegi inimest, kellele toetuda või kellega lihtsalt suhelda. Probleemid kuhjuvad, toetust pole, abi pole kusagilt loota - mõtted muutuvad lootusetuteks, hakkate vaikselt koost lagunema. Nii on ka organisatsioonidega. 

 Nagu me teame, siis tänapäeval on miljoneid erinevaid organisatsioone, firmasid jne. Kõik on omavahel konkurendid. Iga ettevõtte eesmärk on olla teistest parem ning teenida kasumit. Siinkohal tekibki alati juhtidel küsimus, et kuidas olla järjest edukam, ning kuidas n-ö vee peal püsida? Lugedes Julia Jahansoozi artiklit oli minu jaoks üllatav, et sidusgruppidega suhtlemine muutus populaarseks alles 90ndatel. Tekib küsimus - mis siis enne tehti? See on ju täiesti loogiline, et hea maine tagamine on võimalik vaid seljuhul, kui suheldakse enda klientide ning võtmeisikutega. Maine loovad just nemad. Ettevõte ise võib ju arvata, et nad on edukad ja vägevad, aga kui rahvas räägib teist juttu, siis pole edu loota. Inimesed kuulavad ikka teisi inimesi ning küsivad arvamusi erinevate firmade kohta.

 Et suhteid üldse luua, tuleb tekitada firma ning inimeste vahel usaldus. Ka artiklist võime lugeda, et pikaajalistes suhetes ongi just võtmesõnaks usaldus - ilma selleta ei saa olla häid suhteid. Usalduse olemasolul on suhted kestvad. Kui sind on aga alt veetud, ei ole sul ka enam tahtmist antud ettevõttega edasi suhelda ega ka nende teenuseid kasutada.

 Ma leian, et tänapäeval ongi organisatsioonidel kõige raskem suhteid sidusgruppidega normaalsetena hoida. Ajakirjanduses loobitakse igapäevaselt pori ning sellest laimust välja tulemiseks on vaja säilitada kaine mõistus. Arvan, et praegusel ajal ei jää ükski tuntud ettevõte või firma mustamata ning siinkohal tulebki välja, et ettevõtted peaksid väga läbi mõtlema, kuidas sellistest olukordadest välja tulla ilma kahjustusi saamata. 

 Eelmises postituses analüüsisin ma Elioni tööd. Elionil on üle Eesti väga hea maine. Seda näitab ka see, et antud ettevõttel on väga palju kasutajaid. Kasutades erinevaid otsinguid ei leia ma ka Elioni kohta laimu - see näitab, et ettevõte on teinud tublit tööd oma sidusgruppidega suhtlemisel. Siinkohal aitab kindlasti nende foorum, kus igale probleemine vastatakse kiirelt. Tulles tagasi veel laia kasutajaskonna juurde, siis on näha, et inimesed annavad Elionist suuremal määral vaid head tagasisidet.

 Hea maine hoidmine on tänapäeval väga vajalik, samas on see ka keeruline. Alati tahetakse teistele kaikaid kodaratesse visata ja seeläbi ise parem näida, kuid samas me ju teame, et sellise käitumise puhul tulevad süüdlased tavaliselt välja ning halva maine osaliseks saab vaid see, kes alustas. Nagu ka vanasõna ütleb - kes teisele auku kaevab, see ise sinna kukub. : )

Elion

"Eelistatuim televisiooni, ülikiire interneti ja ainuke digivideolaenutuse pakkuja Eestis.Elionile kuulub ka Eesti populaarseim otsimootor NETI ning suhtlusportaal hot.ee." Selline on lause Elioni Facebooki leheküljel info all. Kuna kasutatud on sõna EELISTATUIM, võib järeldada, et rahvaseas on tehtud uuringuid. 

 Kui juba Facebook'ist juttu tuli, siis toon välja ka teise meediakanali, mida Elion kasutab - YouTube. 

Facebookis seisab järgnev:

 "Elioni sisemised väärtused on:

minust sõltub
läheb korda
alustan kohe
koos on lahe."

Sellised väited lähevad kohe kindlasti rahvale korda ning tekitavad kindlustunnet ja kaasatust. Minust sõltub -klienditeenindaja teadvustab endale, et tema on see, kes saab kliendi mured lahendada. Läheb korda - klienditeenindaja teadvustab endale, et iga inimese mured on tähtsad. Alustan kohe - klienditeenindaja teadvustab endale, et kliendi soove on vaja täita koheselt. Koos on lahe - küsimärk. Seda lauset lahkab igaüks enda jaoks ilmselt ise.

 Usun, et ka teised saavad nendest väidetest aru nii, nagu mina eelnevalt seletasin. Seega võib öelda, et kindlustunne potentsiaalsetel klientidel (ning ka praegustel) on kindlustatud.

Facebook'is seisab, et kliendid saavad oma küsimustele vastused vähemalt ühe tunni jooksul, ajavahemikul 9-21. Siinkohal julgen väidetud kinnitada. Nii see tõesti on (olen ise seda võimalust mitmel korral kasutanud ja saanud vastuse väga kiirelt). 

 Lisaks on Facebooki lehel erinevad diskussioonid ja küsitlused. Tahetakse teada klientide arvamust erinevatest teenustest, samuti seletatakse lahti probleemseid kohti. Tundub, et kõik funktsioneerib suurepäraselt. Klientidega tõesti suheldakse. 

 Teiseks kasutab Elion ka YouTube'i. Sinna on lisatud kõikvõimalikud Elioni telereklaamid, uute teenuste tutvustused ning palju muud. Samuti leian, et tegemist on väga kasuliku meediakanaliga Elioni jaoks ning ka nende klientide jaoks. 

 Elioni kodulehelt on võimalik saada väga palju erinevat informatsiooni. Samuti on ka seal olemas foorum, kuhu inimesed saavad erinevaid küsimusi esitada. Olemas on väga hea ülevaade erinevatest teenustest, mida Elion pakub. 

 Üldiselt arvan, et tegemist on kahesuunalise sümmeetrilise suhtlusega, sest inimestega suheldakse järjepidevalt ning ausalt.

"The most important vehicle of reality maintenance is conversation." (P.Berger)

 Lugedes Mats Heide artiklit ning tuginedes tunnis kuuldule, kujunevad sotsiaalsed nähtused välja interaktsioonide käigus. Inimesed loovad ettekujutusi ja tuginevad eelnevalt kogetule. Selle kohapealt võin ma nõustuda, ning leian selle ka positiivse olevat, sest suudame situatsioone mõista kiiremini, kui loome seoseid mälestustega.  Mis on minu arvates aga negatiivne - luuakse stereotüüpe, et näiliselt elu kergemaks teha. Me tahame inimesi nii paremini mõista, kuigi teada on, et stereotüüpide loomine ning nende järgimine on pigem negatiivne kui positiivne. Me arvame, et teame automaatselt inimese hingeelu, kui ta on näiteks needitud ning kannab peas "harja". Mõtleme endamisi - nii, selge, punkar - järelikult joob ja laaberdab ning on anarhist. Tegelikkuses ei tea me sellest inimesest aga midagi, ning tema seisukohad ja käitumine võivad olla täiesti erinevad sellest, mida meie arvame olevat. Ka kommunikatsiooniteeoria loengus kuulsime tsitaati Heinz von Foersterilt:"Maailm, nagu me seda tunneme, on meie endi leiutis." See kinnitab Mats Heide artiklis välja toodud mõtet.
 Nüüd natuke teisest teemast. Nagu ka pealkiri ütleb, siis ilma suhtlemiseta ei saa. Me vajame kommunikatsiooni selleks, et normaalselt elada -  ilma probleemideta. Paraku aga tekivad vahel ka probleemid siis, kui me omavahel suhtleme. Siinkohal tooks välja varjamise ning pool-tõdede rääkimise.
 On täiesti tüüpiline, et organisatsioonid ning firmad ei suhtle oma klientide ning töötajatega 100% ausalt. Räägitakse kas pool-tõdesid või vahel isegi ka valetatakse ning varjatakse tegelikku olukorda. Selline suhtlus pole aga alati edukas. Süsteem laguneb nii  kergelt koost. Mida rohkem suhtleb organisatsioon või firma oma töötajate ja klientidega, seda paremini nad n-ö elus püsivad. Töötajad tunnevad kaasatust ning tähtsust, kliendid tunnevad kindlustunnet ja usaldust. Nagu ka eelnevalt oleme loengutes kuulnud, siis valitsema peaks kahesuunaline kommunikatsioon. Täieliku tõe rääkimine igas olukorras. Suhtlemisel peavad teated olema sõnumi vastuvõtjale arusaadavad. Probleemide tekkimisel tuleb olla aus ja suhelda inimestega konkreetselt ning koheselt. Siinkohal on oma töö just suhtekorraldajatel. Ka Heide artiklist võime lugeda:"Public relations is primarily used and shows its value when organizations face  crisis  situations."
Viimasest loengust kuulsime, et suhtekorraldaja töö saab olla aga täiuslikult teostatav juhul kui organisatsiooni ja suhtekorraldajate vahel on järgnev suhe: TEADMISED - SARNASED VÄLJAVAATED - STRATEEGIATE SARNASUS. Ühesõnaga peavad suhtekorraldajad ning organisatsioon olema omavahel sarnased ning tegutsema ühtsetel eesmärkidel samade põhimõtetega - vaid nii saadab edu!

Mindmap

Avatus ja suletus.

 Nagu näha, siis on tekkinud postitustega väike viivitus. Aga nüüd luban ennast käsile võtta ja kõik ilusti õigeaegselt korda ajada. :) 
 13.09 toimunud loengu põhiliseks küsimuseks oli - kui avatud või suletud me oleme? 
Nagu teada on, siis see, kui palju või vähe me midagi avalikustame, võib väga palju määrata. Näiteks saab endale vee peale tõmmata juhul kui räägime millestki liiga detailselt või lihtsalt liialt avatult. Seda informatsiooni on võimalik meie vastu ära kasutada. Samuti on teada ka see, et kui me korra meediasse satume, siis väga kerge sealt välja saada pole. Kaja Tampere tõi sel teemal ka hea võrdluse: "See on nagu kuradile sõrme andmine." Ühesõnaga tuleks läbi mõelda, mida rääkida, ning mida mitte. Lisaks on vaja ka selgeks teha see, kui palju infot avaldada oleks kasulik.
 Teiseks rääkisime me organisatsioonist kui elusorganismist. Kui üks osa sellest ei funktsioneeri nii nagu peaks,  on kogu süsteem rivist väljas. Siinkohal on tööd jällegi suhtekorraldajatel, kes on justkui arstid. Suhtekorraldaja peab leidma kõige kavalamad võimalused, kuidas probleemidest nii välja tulla, et ükski üksus otseselt "vigastada" ei saaks. Kuidas süsteem siis funktsioneerib? Tampere tõi välja teooria, mille kohaselt peaks süsteem olema elujõuline siis, kui see on avatud. Mida suletum see on, seda kiiremini süst. laguneb. Näiteks muidugi NSVL. Nõukogude Liit oli samuti justkui süsteem, mis proovis suurepäraselt funktsioneerida. Arvati, et on õige eralduda välismaailmast ning tegeleda ainult enda asjadega. Selline sisemine entroopia aga hoopis hävitas Nõukogude Liidu. Süsteem tappis end ise. 
 Ma usun, et on väga tähtis leida endas tasakaal avatuse ja suletuse osas - seda just selleks, et ise edukam olla. Me ju ei taha, et meist teatakse kõike, kuid samas ei taha me ka üksi nurgas istuda. Lõpetuseks - ole kaval ja tea, mida Sa teed !

Akadeemilised teooriad ja suhtekorraldus.

 Kui eelmises postituses tõin välja Kaja Tampere öeldu, et praktikute meelest pole suhtekorraldusel teooriaid vaja, siis Joep P. Cornelissen tõestab oma artikliga "Toward an understanding of the use of academic theories in public relations practice" vastupidist.
 Nagu teada on, siis maailmas on palju isehakanud suhtekorraldajaid, kes arvavad, et ilma akadeemiliste teadmisteta ning erialase hariduseta on võimalik suurepäraselt karjääri teha. Julgen väita vastupidist. Et olla edukas ning tulla professionaalselt toime suhtekorralduses ettetulevate ülesannete ja probleemidega, peaks inimene olema:

•  antud erialale spetsialiseerunud
•  kursis erinevate teooriatega, mida saaks ühes või teises olukorras kasutada.

 Teooriate kasutamist praktikas soovitab ka Cornelissen. Ta toob oma artiklis välja kolm võimalikku mudelit, kuidas siduda suhtekorralduses teooriaid ning praktikat. Teooriate tundmine ning nende kasutamine annab suhtekorraldajale oma töös hoopis vabamad käed. Suudetakse näha võimalusi laiemalt, ning samuti omatakse ka kindlustunnet, et nii mõnigi asi on teaduslike uurimustega kindlaks tehtud. Kindlasti on teooriate kasutajad edukamad, kuna nähakse, et inimene ei tegutse ainult enda kogemuste põhjal, vaid tal on ka laialdasemad teadmised. Me kõik ju teame, et isiklike kogemuste ning sisetundega võib nii mõnigi kord asju n-ö untsu keerata, kuid siiski ei saa neid ka täiesti tahaplaanile jätta.
 Kokkuvõtteks julgen väita järgnevat: selleks et suhtekorraldajat saadaks edu tema töös, peaks ühendama jõu nii inimese kogemused kui tema akadeemilised teadmised. Pealegi, mida oskuslikumalt kasutame me erinevaid teooriaid, seda parema ning targema mulje me endast jätame (juhul kui neid teooriaid muidugi praktikas õigesti kasutada). Siinkohal tooksin välja ka Cornelisseni tsiteeringu eelmainitud artiklist:"As Oh commented, “Use is good; more use is better; and increasing the
use of social research means improving the quality of decisions.”"

Kas sa oled tolerantne?

Teisipäeval kell 12.00 Tartu mnt.13 majja jõudes ei teadnud ma, mida oodata või loota. Minek oli siis loengule nimega suhtekorralduse teooriad. Ainus, mida ma teadsin, oli see, et minu jalad olid vihmast läbimärjad. Üsna pea sai mulle selgeks, et antud loeng on tõesti huvitav, ning see paneb mu kaasa mõtlema. 
 Esimene mõte, mis mulle Kaja Tampere öeldust meenub: praktikute arvates pole suhtekorraldusel teooriaid vaja. Arvatakse, et suhtlemine on niivõrd ilmselge, et mida siin ikka enam teooriad luua. Minu meelest täiesti stereotüüpne arvamus. Samuti julgeks siin kõrvutada enda elu. Kui mu käest küsiti, mida ma edasi õppima lähen, ning ma vastasin suhtekorraldust, siis esimene reaktsioon, mis vastu tuli, oli järgnev: ,,Kes sinust siis saab? Kosjasobitaja?" Nagu näha, siis inimesed ei viitsi kunagi süveneda pealtnäha lihtsatesse teemadesse. Keegi ei mõtle, mida suhtekorraldus endast tegelikult kujutab, ning seetõttu tekivad näiteks väärarusaamad. Sellest tulenevalt ei saagi ju mõista, et ka suhtekorraldus on eriala, mis hõlmab endas teooriaid.
Teiseks Tampere mõtteks: pedagoogika on propaganda tipp. Ei saa siiani aru, miks ma pole enne selle peale tulnud, et tõesti, propaganda ei ole ALATI negatiivne. See on ühtse mõtte edastamine massidele, ning sinna alla kuulub ka õpetamine.
 Kui õhku paisati küsimus, kas sa oled tolerantne, siis minu peas käis n-ö klirin. Sain aru, et ilmselgelt tuleks mul end muuta, just pürgida sinna tõelise tolerantsuse poole. Meie ümber on vähe väga tolerantseid inimesi, ning ma usun, et ka mina ei kuulu nende hulka. Loengust aga kuulsime, et suhtekorraldaja number 1 iseloomuomadus on tolerantsus, ning selletõttu oleks aeg ka enda peas korda luua.