Sotsiaalne kapital

Kuidas on lõbusam mängida bowlingut, kas üksi või seltskonnaga? Suurem osa meist vastaks kindlasti seltskonnaga, kuid Putnam arvab teisiti - inimesed tegelevad nüüd enda asjadega ja on kõvasti kinnisemad ja mitte nii suhtlemisvalmis kui võiksid. Tema uuring on näidanud, et inimeste sotsiaalne elu on märgatavalt kokku kuivanud ja seda tänu ÜLLATUS - ÜLLATUS - uuele meediale. Kuigi võiks arvata, et sotsiaalmeedia laiendab meie suhtlusringkonda ja üleüldist suhtlemist, siis uuringute tulemused on aga hoopiski teised. Nagu ütleb artikkel - inimesed on rohkem isoleeritud. Vähenenud on rahva arv, kes on seotud mõne klubi või rühmaga. Putnam usub, et inimestes on kadunud ühtsustunne. Me ei arva enam, et kuulume ühte kogukonda. Peale uue meedia pealetungi on Putnami arvates probleem ka tüüpilise peremudeli muutumises. Paljud elavad üksi ning ei kavatsegi kunagi järeltulijaid saada. Tõesti, ka see on põhjus, miks inimeste omavaheline suhtlus on napp.


Viimases loengus rääkisime me sotsiaalsest kapitalist. Selleks, et ühiskonda saadaks edu ning kõik inimesed saaksid kasu, on inimgruppidel vaja norme. Samuti peab inimeste vahel olema tugev usaldus ning harjumus üksteisega suhelda. Üks ühiskond on edukas juhul, kui inimgrupid saavad omavahel koostööd teha - nii kasvab ka üldine kasutegur. Putnam hõlmab oma artiklis nii isiklikke kui avalikke vaatenurki. Kui ühiskonnas on palju inimesi, kellel on häid tutvusi ning hea reputatsioon, siis on see väga positiivne. Sellised isikud on kasulikud nii iseendale kui ka teistele. Sina, kes sa omad raha ja võimu ning tutvuseid, saad teha häid tehinguid. Teiste jaoks võivad samuti sinu tegemised olla kasu toovad.
 Mulle väga meeldis ka joonis, mis on välja toodud Vilma Loama artiklis. Sotsiaalne kapital on kõrge, kui:

• ühiskonnas on inimestevaheline usaldus hea
• inimestes on olemas tahe teha koostööd teistega
• inimestel on olemas koostöö kogemus, ning see on olnud postiivne

 Kui eelnevad tegurid on olnud aga negatiivsed, siis on sotsiaalne kapital madal.

 Loama toob oma artiklis välja, et tavaliselt käsitletakse suhtekorraldusteooriaid organisatsioonikeskselt, kuid Putnam on suutnud selle vaatenurga muuta sügavamaks. Organisatsioonist väljaspool on suhtekorralduses tähtis ka kogukond. Ka mina nõustun sellega. Mitte ühtegi teemat ei saa võtta vaid ühe aspekti keskselt. Tuleb näha laiemalt.

 Kokkuvõtteks räägiks veel üldiselt blogimisest. Minu jaoks oli blogi kirjutamine täiesti tume maa - ma ei ole seda kunagi enne teinud. Tekkis pidevalt raskus enda kokku võtmisega. Minu jaoks kõige keerulisem on end n-ö lahti kirjutada, panna mõte jooksma. Aga nii nagu ka eelmises pikemas postituses, lõpetan ma vanasõnaga: harjutamine teeb meistriks!